Horvaatia liidus Ungariga

Horvaatia kuningriik
Regnum Croatie
Hrvatska zemlja


1102–1526
Horvaatia ja Dalmaatsia kuningriik aastal 1260
Valitsusvorm Monarhia
Osa Personaalunioonis Ungari kuningriigiga
(vt Ajalooline kontekst)
Kuningas Kalman (esimene, 1102–1116)
Lajos II (viimane, 1516–1526)
Baan (asekuningas) Cledin (esimene, 1116–1117)
Paul I Šubić (märkimisväärseim, 1275–1312)
Ferenc Batthyány (viimane, 1522–1526)
Pealinn Biograd na Moru (1102–1125)
Knin (1125–1522)
Bihać (1522–1526)
Religioon Roomakatoliku
Peamised keeled Horvaadi
Ladina
Rahaühik Frizatik (12.-13. saj)
Banovac (1235–1384)
Eelnev Järgnev
Keskaegne Horvaatia kuningriik Habsburgide Horvaatia kuningriik

Horvaatia kuningriik (ladina: Regnum Croatiae; horvaadi: Hrvatsko kraljevstvo või Kraljevina Hrvatska) astus pärast Trpimirovićite ja Svetoslavićite dünastiatest kuningate valitsemist ja pärimiskriisi pärast kuningas Dmitar Zvonimiri surma aastal 1102 liitu Ungari kuningriigiga. Kuningas Kálmáni kroonimisega "Horvaatia ja Dalmaatsia kuningaks" aastal 1102 Biogradis läks riik aastani 1301 Árpádi dünastiale, kui dünastia (meessoost) liin välja suri. Siis valitsesid kuningriike Anjou dünastiast kuningad, kes olid ka Árpádi kuningate sugulasjärglased. Hilisemaid sajandeid iseloomustasid konfliktid mongolitega, kes rüüstasid aastal 1242 Zagrebi, võistlus Veneetsiaga kontrolli eest Dalmaatsia rannikulinnade üle ja sisevaen Horvaadi aadli seas. Sel ajal kerkisid esile mitmed võimsad aadlikud, nagu Pavao I Šubić Bribirist ja Hrvoje Vukčić Hrvatinić, kes kindlustasid de facto iseseisvuse oma valdustes. Osmanite sissetung Euroopasse 16. sajandil vähendas oluliselt Horvaadi territooriume ning tegi riigist nõrga ja jagatud. Viimane ühine kuningas oli Lajos II Jagelloonide dünastiast. Pärast tema surma aastal 1526 Mohácsi lahingus ja lühikest dünastilise vaidluse perioodi läksid mõlemad kroonid Austria Habsburgidele ja riigid muutusid Habsburgide monarhia osaks.

Mõned Kálmáni kroonimise tingimused ja hilisem Horvaadi aadlike staatus on kirja pandud Pacta Conventas, dokumendist on säilinud vaid ärakiri 14. sajandist. Selle suhte täpsed tingimused muutusid vaidlusküsimuseks 19. sajandil; sellegipoolest säilisid isegi dünastilises liidus Ungariga eraldi Horvaadi riikluse institutsioonid läbi Sabori (Horvaadi aadlike kogu) ja baani (asekuningas). Lisaks säilitasid Horvaadi aadlikud oma maad ja tiitlid.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy